Tagatud võlakohustus (CDO) on võlaväärtpaber, mis on tagatiseks võlainstrumentide kogumiga, nagu võlakirjad või hüpoteegid. CDO on krediidituletisinstrument.
CDO väljastaja (protection buyer) kasutab seda üldjuhul krediidiriskiga varade portfelli maandamiseks. Kuigi seda saab kasutada ka lühikese positsiooni sisestamiseks selle võla vastu.
Protsess, mis muudab need üksikud varad CDO-ks, on panga bilansiväliselt toimuv väärtpaberistamine, mille jaoks luuakse riskantsete varade haldamiseks, struktureerimiseks ja haldamiseks spetsiaalne ettevõte.
Seetõttu on CDO-del rahavood, mis on tagatud võlgadega varade portfelliga, milleks võib olla mis tahes võlainstrument, avalikud ja eravõlakirjad, hüpoteegid, laenud ja isegi muud tüüpi CDO-d. CDO-sid, mida toetavad teised CDO-d, nimetatakse sünteetilisteks CDO-deks.
CDO-de struktuur
Võlavarade struktureerimisel võib saadavatel CDO-del olla parem või halvem krediidikvaliteet kui struktureeritud võlal, olenevalt sellest, kuidas struktureerimine toimub.
Kujutage ette, et alustasite just majade ostmise ja müümisega äri. Kui olete ostnud oma esimese kodu ja üürite selle kellelegi teisele, ei pruugi teil olla piisavalt raha teise kodu ostmiseks, sest üürilt saadava maksega kuluks veel aastaid, et koguda teise kodu saamiseks vajalikku raha. Mida saate teha, oleks hüpoteek panna ostetud kodule ja selle raha eest osta teine kodu. Noh, pangad teevad midagi sarnast, aga kui tegemist on maja hüpoteegi seadmisega, siis raha saamiseks nad väärtpaberistavad selle maja, emiteerides selle majaga tagatud võlakirju. See tähendab, et kui nad ei saa võlakirju panga ebaõnnestumise tõttu maksta, jäävad nende võlakirjade ostjad maja endale.
Omandivõlakirjade või CDO-de loomiseks loob pank ettevõtte, mis vastutab nende võlakirjade ostmise eest, mille pank on välja andnud eelmise maja ja muude majade väärtpaberistamiseks. Pärast seda väärtpaberistab ettevõte kõik need võlakirjad (või võlainstrumendid), väljastades uusi võlakirju, mis on tagatud eelmiste võlakirjadega, st kui ettevõte ei suuda maksta, jätame need võlakirjad alles, need, mis on majade tagatisel.
Nende CDO-de loomiseks pakendab emitent võlainstrumendid ja jagab need erinevatesse klassidesse, mida saab võrdsustada erinevate tasemetega (või osadega ). Igal seerial on erinev prioriteetsuse järjekord võrreldes portfelliga (tagatisega), millega need on seotud, lisaks portfelli varade erinevale maksejõuetuse riskile.
Kuid neid võlakirju ei sõlmita ainult koduvõla, vaid paljude muude varadega.
Väärtpaberistamisvõlakirjade tüübid (CDO-d)
Olenevalt väärtpaberistatud varast on erinevaid CDO-sid:
- Tagatud võlakirjakohustused (CBO) → võlakirjad.
- Tagatud laenukohustused (CLO) → laenud.
- Elamuhüpoteegiga tagatud väärtpaberid (RMBS) → koduhüpoteegid.
- Kommertshüpoteegiga tagatud väärtpaberid (CMBS) → kommertshüpoteegid.
- Varaga tagatud väärtpaberid (ABS) → hõlmavad erinevaid varasid (näiteks krediitkaardid).
Väga tavaline on leida CDO-d, mille struktuur on näidatud alloleval diagrammil. Kui on erinevad tasemed ( osamaksed ): eesõigusvõlg, vahevõlg ja aktsiad. Igaüks neist reageerib erinevalt, sõltuvalt sellest, millisel pulgal nad on.
- Vanemvõlg: need on parema krediidikvaliteediga, väiksema riskiga ja kõige turvalisemad. Tavaliselt on neil AAA reiting .
- Vahevõlg : need on veidi riskantsemad kui eelmised, seetõttu maksavad nad kõrgemat kupongi .
- Tegevused: see on kõige suurema riskiga samm. Seetõttu on see esimene, kes kannab kahju. Sellel pole reitingut.
Struktureerimisprotsessis ostetakse portfell (tagatis) esmalt pangast, näites sisaldab see 200 miljonit eurot, mis makstakse erinevate struktureeritud võlakirjade (erinevate tasemete) müügi eest.
Sel juhul on meil kolm sammu:
- AAA reitinguga võlgnevus, mis lubab intressimääraks 4% (160 miljonit eurot).
- BB reitinguga vahevõlg, mis lubab intressimääraks 7% (30 miljonit eurot).
- Reitinguta aktsiad (10 miljonit eurot).
Varaportfellist (tagatisest) tulenevad rahavood tasutakse prioriteetsuse järjekorra alusel ehk nn rahavoogude kaskaadina. Antud näite puhul maksavad võlakirjad 12 miljonit eurot aastas intressi, eeldusel, et võlgnevusi ei ole ja mis katavad vahendustasud, et hiljem maksta intressi erinevatele tasemetele ja lõpuks aktsiatesse.
Seetõttu on meil eesõigusvõlg (4% x 160 miljonit = 6,4 miljonit) ja vahevõlg (7% x 30 miljonit = 2,1 miljonit). Osa aktsiatest saab siis (12 miljonit – 6,4 miljonit – 2,1 miljonit), see tähendab 3,5 miljonit.
Portfelli maksejõuetuse korral on kahjumite järjestus vastupidine rahavoogude kaskaadile.