Sularaha suhtarvu mõjud tulenevad Eesti Vabariigis kehtivatest määrustest keskpank iga riigi kohta, mis näeb ette kohustuslikud reservid, mida pangad peavad hoidma osana oma hoiustest .
Peame meeles pidama, et sularaha suhe on hoiuste protsent, mida pangad peavad hoidma kohustuslike reservide kujul. Üldiselt koosneb see omakorda tavaliselt pangatähtedest ja müntidest, mis on pangandussüsteemis, st pankadel ja hoiupankadel, mis on oma kontorites klientide likviidsusvajaduste rahuldamiseks, ning pangas hoitud hoiustest. Keskpank.
Kohustuslikke reserve (RL) nimetatakse ka pangandussüsteemi sularahavaradeks või panga reservinõueteks.
Kohustuslikud reservid (RL) on osa rahalisest baasist (BM), mis on kõigi avalikkuse käes olevate kaupade ja valuutade väärtus (EMP) pluss pangareservid (RB).
Pangareserve väljendatakse järgmise valemiga:
BM = EMP + RB
Sularaha suhtarvul on oluline mõju pangakrediidile, hoiustele ja raha ehk M3 pakkumisele (vt rahaagregaadid ). Keskpank määrab rahapoliitilise kontrolli vahendiks sularaha suhtarvu (kohustuslikud reservid ehk RE). Ettevaatlikkuse huvides moodustatakse kohustuslikud reservid ka selleks, et pankadel oleks piisavalt likviidsust hoiustajate vajaduste rahuldamiseks. Tavaline on aga see, et pankadel ei ole erakorralisi reserve ega ER-sid, kuna nad investeerivad üleliigse likviidsuse (ER) riigi võlakirjadesse , kommertspaberitesse , pankadevahelistesse laenudesse või riigivõlakirjadesse.
Seejärel lakkavad sellised ülemäärased reservid olemast ja neist saab vara, mis teenib teatud intressi. Mõnes riigis varieeruvad kohustusliku reservi nõuded ka olenevalt panga hoiuste tüübist; nõudmiseni hoiustel on tavaliselt kõrgem kohustusliku reservi määr kui tähtajalistel või säästuhoiustel.
Kohustusliku reservi ehk sularaha suhtarv on võrdne või väiksem kui 10% selle arvutamisel arvesse võetud hoiustest. Praegu on keskmine reservi tase 2%.
- 2% kehtib enamikule pangahoiustele, nagu alla 2-aastase tähtajaga nõudmiseni hoiused ja rahaturul olevad või kergesti rahaks konverteeritavad varad.
- Hoiustele, mille tähtaeg on üle 2 aasta, kehtib kohustusliku reservi määr või %.
Raha suhtarvu tõusu mõjud
- Kommertspankade sularaha suhtarvu suurenemine vähendab ringluses oleva raha hulka , sest pangad jätavad osa oma rahast klientide hoiuste tagamiseks. Selline olukord tekib tavaliselt finantskriisi ajal, et vältida pankadevahelise leviku ohtu ning tasakaalustada laenude väljastamise ja hoiuste kogumise vahelist tasakaalu, mis on nende põhitegevus. Peame meeles pidama, et pangad kipuvad tegutsema suure finantsvõimendusega, kuna nad elatuvad inimeste raha kogumisest.
- See mõju on seotud kahaneva rahapoliitikaga , mis seisneb rahatõusu tõstmises sekkumis- või pankadevahelised intressimäärad , mille eesmärk on ebapiisava reservi korral laenude kallinemise kaudu reservi/hoiuse suhet tõsta.
Raha suhtarvu vähenemise mõjud
- Sularaha suhtarvu vähenemine võimaldab pankadel oma tegevust vabamalt arendada ja avalikkusele rohkem laenata , soodustades nõudlust, tarbimist ja ringluses oleva raha hulka. Selline olukord tekib tavaliselt heategevuse ja laenude laienemise ajal, kuna majanduse finantsseis on parem ja seetõttu tuleb klientide hoiuste katteks luua vähem kohustuslikke reserve.
- Sularaha suhtarvu langus on seotud ekspansiivse rahapoliitikaga , mis seisneb intressimäärade langetamises, et vähendada ettevõtete finantseerimiskulusid, soodustades omakorda erainvesteeringuid.
Nii saab pank panustada või võtta turult raha, kusjuures sularahasuhe on pöördvõrdeline rahakordajaga. See tähendab, et kui keskpank otsustaks rahapoliitilise meetmena teatud hetkel seaduslikku sularahasuhet tõsta, oleks tekkiv raha hulk väiksem (vaata, kuidas pangad raha loovad ), kuna pangad on kõrgemad. protsent nende saadud hoiustest jääks alles.
Finantsturgudel on panga sularaha suhtarvu suurenemise tagajärjeks ringluses väiksema rahahulga olemasolu ning seetõttu väheneb inimeste juurdepääs laenudele ja investeeringutele.
Näide
Oletame, et läheme oma panka ja selle sularahasuhe on 2%, mille määrab keskpank.
Kui otsustame oma panka hoiustada 1000 eurot, peate oma reservidesse paigutama 20 eurot, seega summa, mille pank peab kolmandale osapoolele laenama, on 980 eurot. Selle toiminguga on pank juba raha loonud, kuna ühelt poolt on pangahoius 1000 eurot ja teiselt poolt 980 sularaha. Kui selle laenu saanud isik läheks need 980 € deponeerima mõnda teise finantseerimisasutusse, korratakse protsessi. Pank jätaks endale 2% ja laenaks 960,4 eurot, luues raha juurde.
Protsessi saab korrata järjest, kuni raha ei teki enam tänu seadusliku sularaha suhte tegevusele, mis takistab raha kontrollimatut paljunemist.
Oluline on mainida, et nende reservide eest tasub keskpank nn hoiustamise püsivõimaluse eest , kuid turuintressimäärast madalama intressimääraga. Sel viisil, kuna selle osa eest tasutakse madalama intressimääraga, on meie pank kohustatud nõudma oma ressurssidelt kõrgemaid intressimäärasid, et saavutada vähemalt samasugune kasumlikkus, eeldusel, et tal oleks kogu raha.
Toimetaja soovitab:
Sularaha suhe
Arvestatavad kohustused raha suhtarvus