Õiged ja ebaõiged murrud on need murdude kategooriad, mis tulenevad klassifitseerimisest selle põhjal, kumb komponentidest on suurem, kas lugeja või nimetaja.
Murd on selline, mille lugeja on nimetajast suurem, samas kui vales murrus toimub vastupidine, lugeja on nimetajast väiksem.
Tuleb meeles pidada, et murd on jagamine kahe arvu vahel. Need on jagatud horisontaalse või kaldjoonega, kusjuures ülemine arv on lugeja, alumist aga nimetaja.
Õigete ja ebaõigete murdude erinevused
Peamised erinevused õigete ja valede murdude vahel on järgmised:
- Absoluutarvudes on õige murd võrdne arvuga nulli ja ühiku vahel. Seevastu vale murd on võrdne arvuga, mis on suurem kui üks.
- Erinevalt õigest murrust saab ebaõiget väljendada segamurruna, st sellisena, millel on sega- ja murdosa.
- Õigeid murde kasutatakse väiksemateks osadeks jagatud terviku osa tähistamiseks. Näiteks 1/3 30-kilomeetrisest teest võrdub 10-kilomeetrise teega. Selle asemel kasutatakse vale murdosa, kui meil on rohkem kui üks kauba või toote ühik (jagatav). Oletame näiteks, et meil on kolm spordiväljakut, mis on jagatud neljaks sektoriks (võrdse suurusega) ja me tahame näidata, et antud üritusel kasutatakse pooltteist rada. See oleks samaväärne väitega, et kaheteistkümnest sektorist, mis saadi radade neljaks jagamisel, on kuus. See on samaväärne väitega, et 6/4 (vastab 1,5) rajast on ürituse jaoks hõivatud.
Arvestades neid erinevusi, tasub ka öelda, et nii õiged kui ka ebaõiged murrud on jagatavad. See tähendab, et neid saab lihtsustada, kuni neist saab taandamatu murd, kus lugejal ja nimetajal pole ühiseid jagajaid.
Veel üks punkt, mida tuleb arvesse võtta, on see, et vale murru pöördmurd on õige murd ja sama kehtib ka vastupidises tähenduses.