Avaliku sektori eelarvepuudujääk on objekt, mis mõõdab majandusliku olukorra riigis riigi abil vahe tulude ja kulude konkreetsel aastal ja tavaliselt väljendatakse protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis samal aasta. .
Erinevus avaliku sektori puudujäägi ja võla vahel seisneb selles, et esimene on voo muutuja ja teine on aktsiate muutuja. Teisisõnu, riigieelarve puudujääk kujutab endast konkreetse aasta tulude ja kulude vahet. Samal ajal on võlg muutuja, millele puudujääk liidetakse või lahutatakse. Tulemuseks on kogu riigivõlg.
Tasub mainida, et avaliku sektori defitsiit, olles erinevus, võib olla positiivne või negatiivne. Kui kulud on suuremad kui tulud, on vahe (tulu – kulud) negatiivne. Ja vastupidi, kui tulud on suuremad kui kulud, on vahe (tulu – kulud) positiivne. Kui erinevus on negatiivne, nimetatakse seda avaliku sektori puudujäägiks. Vastupidi, kui erinevus on positiivne, nimetatakse seda avaliku sektori ülejäägiks. Kuigi see on tõsi, et kuigi erinevate nimedega on see sama suurusjärk.
- Vaadake ülejäägi tähendust
- Vaata puudujäägi tähendust
Riigieelarve puudujäägi rahastamise viisid
Riigieelarve puudujäägi rahastamiseks järjestikustel aastatel saab riik tegutseda kolmel viisil:
- Maksude kaudu: see on see, mida me tunneme fiskaalpoliitikana , maksude tõstmisega saavad nad rohkem koguda ja valitsus vastab.
- Raha väljastamine: see on meetod, mida arenenud riikides enam ei kasutata. See tekitab inflatsiooni ja alandab rahvusvaluutat, takistades kodumaise majanduse nõuetekohast toimimist ja arengut.
- Riigivõla emiteerimine: Riigikassa hõlmab finantseerimist, emiteerides varasid erinevatel ajavahemikel (võlakirjad, vekslid jne), mille eest ta peab investoritele teatud tulu maksma. Nimetatud emissioon peab olema seadusega lubatud ja järgima riigi üldeelarves sellele kehtestatud piiranguid. Mida suurem on riigi võlg ja rahastamisvajadus, seda keerulisem on seda saada eraettevõtetel, kuna nad konkureerivad riigiga ja peavad maksma riigiga rohkem, mis muudab nende rahastamise kallimaks ja vähendab konkurentsivõimet. mida me tunneme väljatõrjumise efektina – olukord, mis tõrjub eravõla turult välja.
Käesoleval juhul emiteerib riigikassa erineva tähtajaga võlakirju ja veksleid (riigivõla emiteerimine). Kujutagem ette, et emiteerite täna 1 miljard eurot 10-aastase tähtajaga võlakirjade kujul. Investorid saavad perioodilist intressi 10 aastaks, vastutasuks sel hetkel riigi rahastamise eest kuni tähtajani.
Riigikassa emissioonide kogunenud "elav" summa avaliku sektori puudujäägi rahastamiseks on see, mida me nimetame riigivõlaks. Tavaliselt väljendatakse seda ka protsendina selle aasta SKTst.
Sel põhjusel võib riigieelarve puudujääk olla –5,9% ja on kooskõlas riigivõlaga, mis moodustab 99,3% SKTst, nagu näeme Hispaanias allolevast tabelist.
| Hispaania | Riigi defitsiit | Riigivõlg | ||
|---|---|---|---|---|
| miljonit eurot | % SKTst | miljonit eurot | % SKTst | |
| 2014. aasta | -61 319 | -5,9% | 1 033 741 | 99,3% |
| 2013. aasta | -71 241 | -6,9% | 966 044 | 93,7% |
| 2012. aasta | -108 903 | -10,4% | 890 728 | 85,4% |
| 2011. aastal | -101 265 | -9,5% | 743 530 | 69,5% |
| 2010. aasta | -101 445 | -9,4% | 649 259 | 60,1% |
| 2009 | -118 237 | -11,0% | 568 700 | 52,7% |
| 2008 | -49 385 | -4,4% | 439 771 | 39,4% |
| 2007 | 21 620 | 2,0% | 383 798 | 35,5% |
| 2006 | 22 144 | 2,2% | 392 168 | 38,9% |
| 2005 | 11 229 | 1,2% | 393 479 | 42,3% |
| 2004. aasta | -364 | 0,0% | 389 888 | 45,3% |
| 2003. aasta | -2960 | -0,4% | 382 775 | 47,6% |
| 2002 | -3106 | -0,4% | 384 145 | 51,3% |
| 2001 | -3 839 | -0,5% | 378 883 | 54,2% |
| 2000 | -6 608 | -1,0% | 374 557 | 58,0% |