Erinevus Euroopa Keskpanga ja Föderaalreservi (ECB-FED) vahel

Euroopa Keskpank (EKP) ja Föderaalreserv (FED) on kaks suurimat keskpanka maailmas. Mõlema panga funktsioonid on sarnased. Nende erinevused on aga hiiglaslikud, alustades iga panga rahapoliitilistest eesmärkidest.

Erinevus Euroopa Keskpanga ja Föderaalreservi (ECB-FED) vahel

EKP ja Föderaalreservi poliitika mõjutab peaaegu 700 miljonit inimest planeedi kõige arenenumates riikides ning nende valuutad on maailma võrdlusalused.

Analüüsime mõlema keskpanga ja nende rahapoliitika erinevusi, alustame nende organisatsiooni kui rahainstitutsiooni struktuuri analüüsiga, millele järgneb rahapoliitika eesmärgid, kasutatud strateegia ja lõpuks. läbiviidud seadmed, mida kasutatakse nende eesmärkide kontrollimiseks, mille jaoks see on loodud. Selleks on koostatud mitmeid võrdlevaid tabeleid, et saaks läbi viia ammendava analüüsi, mis võimaldab lugejal kogu esitatud informatsioonist paremini aru saada.

Euroopa Keskpank ja Föderaalreserv

Euroopa Keskpank on Euroopa ühisraha euro keskpank. 1. jaanuaril 1999 algas ühisraha kasutuselevõtuga uus ajastu. Alates selle loomisest on sellest saanud Ameerika Ühendriikide dollari järel majanduslikult suuruselt teine ​​valuuta. EKP põhiülesanne on säilitada ühisraha ostujõud ja seeläbi ka hinnastabiilsus eurotsoonis. EKP kontrollib rahapakkumist ja hindade arengut.

Föderaalreserv on olnud Ameerika Ühendriikide keskpank alates aastast, mil ta 1913. aastal Kongressi poolt asutati, eesmärgiga tagada riigile turvalisem, paindlikum ja stabiilsem raha- ja finantssüsteem. Tänapäeval teostatakse seda eesmärki nelja valdkonna kaudu (Föderaalreservi SÜSTEEMI JUHTnõukogu: « Eesmärgid ja funktsioonid »):

  1. Viia läbi riigi rahapoliitikat, mis mõjutab rahandus- ja laenutingimusi majanduses eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv täistööhõive, hindade stabiilsuse ja mõõduka pikaajalise intressimääraga.
  2. Jälgida ja reguleerida pangandusasutusi, et tagada pangandussüsteemi ja finantssüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning kaitsta tarbijate krediidiõigusi.
  3. Säilitada finantssüsteemi stabiilsus ja ohjeldada finantsturgudel ilmneda võivaid süsteemseid riske.
  4. Pakkuda finantsteenuseid USA valitsusele, depoopankadele ja välisriikide ametlikele asutustele, mis mängivad olulist rolli riigi maksesüsteemis.

Rahandusasutusena on mõlemad keskpangad sarnase ülesehitusega, kuigi EKP puhul on instrumentatsioon detsentraliseeritud riikide keskpankades (BCN) ning tsentraliseeritud juhatajate nõukogus ja föderaalses avatud turu komitees (FOMC). Föderaalreservi puhul.

Kõige märgatavam erinevus mõlema rahapoliitika võrdluses peitub eesmärkides, mida iga keskpank taotleb ja mis tegelikult määratlevad tema tegutsemisviisi. Euroopa Keskpangal on ainult üks eesmärk ja see on hinnastabiilsus, määrates selleks kvantitatiivselt 2 protsenti. See on esmane eesmärk võrreldes Föderaalreservi Süsteemi ühiste eesmärkidega. Eelnevaga tihedalt seotud on ka rahapoliitilisel strateegial selged erinevused. Kui EKP-l on see selgelt määratletud, määratledes lõppeesmärgi kvantitatiivselt ja kahel sambal, siis Föderaalreserv tugineb suurele hulgale näitajatele, mis määratlevad tema strateegia ja mis on nähtavalt piiritlemata.

1
2
3

4
5
6